Looduskaitse

1.12.17

Halinga vald paikneb Pärnu jõe valgalal, Lääne-Eesti madalikul. Valla lõunaosas on vettpidavate setete (aleuriit ja savi) ulatusliku leviku tõttu kunagised jääjärvetasandikud kattunud turbaga (valdavalt rabad). Halinga põhjaosa asub karstialal, mille tõttu esineb kevadeti madalamates piirkondades põhjavee tõusust tingitud üleujutusi. Absoluutsed kõrgused on valla piires 20-30 m, keskmine on valdavalt ca 25 m üle merepinna.

Valla loodus on väga mitmekesine, leidub soid ja rabasid, karstinähtusid, loometsi ning viljakaid põllumaid. Metsadega on kaetud ca 44% valla territooriumist. Sageli kasvab puisniitudel ja metsades tammi, saari ning teisi lehtpuid. Maastikus domineerivad lamedad põllustatud kõrgendikud ja neid ümbritsevad madalamad metsad ja soised tasandikud. Põllumaade all on 27 % valla territooriumist ja paasaluspõhja läheduse tõttu valitsevad siin lubjarikkad rähkmullad. Valda läbib Enge jõgi, ojadest on suurimad Naravere ja Elbu.

Valla aladel on valdavaks kaltsifiilsete taimeliikide ja -kooslustega maastikud nagu alvarid (loopealsed) ning mitmesugused paekõvikud ja -astangud. Lubjakive kattev pinnakate on enamasti õhuke ja mõnes paigas puudub üldse. Omapärane on valla lääneosas ca 10 ha suurune loopealne Pereküla lähedal, kus kasvab rohkesti kadakaid, pihlakaid ja metsistunud õunapuid, mis on tükeldatud pilkupüüdvate kiviaedadega.

Pärnu-Jaagupi ja Libatse vahelisel alal, Tallinn-Pärnu maanteest ida pool, paikneb Oese raba, mis on Natura 2000 loodusala. Lisaks paikneb Halinga valla läänepoolses osas Natura 2000 linnuala. Natura 2000 on üle-euroopaline loodus- ja linnualade võrgustik, mis on loodud kaitsma Euroopa väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti.

Vallas on kaks looduskaitseala: Vahenurme ja Virussaare.

Vahenurme looduskaitseala moodustati 2006. aastal. Ala paikneb Kuninga, Langerma, Roodi ja Vahenurme külades. Esile tõstmist väärib sealsete puisniitude taimekooslus. 1996. aasta suvel loendati ühel ruutmeetril 74 taimeliiki, mis on  tunduvalt rohkem kui teistes Põhja-Euroopa maades asuvatel puisniitudel, kus liikide tihedus ulatub vaevalt 50-60 liigini.

Virussaare looduskaitseala moodustati 1957. aastal rabasaare kaitseks. Tegemist on madala (vähem kui 5 m raba pinnast), ümara põhiplaaniga liustikutekkelise lauge moreenkünkaga. Rabasaar on kaetud liigirikka segametsaga, kus valitsevaks puuks on kuusk, leidub ka tammi, vahtraid, jalakaid, saari, pärni (tiheda alusmetsana) jne.

Kaitstavad loodusobjektid Halinga vallas

Kaitsealad

  • Looduskaitsealad
    • Vahenurme (2006. a, 230 ha)
    • Virussaare (1957. a, 495 ha)
    • Avaste (5225,5ha)
    • Kesu sookaitseaala (2147,2 ha)
    • Pööravere park (1959. a, 3,7 ha )
    • Kaelase park  (1964. a, 4,1 ha )
    • Enge park (1991. a, 2,3 ha )
    • Halinga põlismetsa grupp (1964. a, 1,7 ha)

Sulgudes on ära toodud kaitseala loomise aasta ning objekti pindala.

Kaitstavad looduse üksikobjektid

  • Kereka tamm
  • Kõrtsitaguse tamm
  • Libatse tamm
  • Ohvripärn Riinu
  • Pärn Kai
  • Pärn Mai
  • Vahenurme künnapuu
  • Veerise tamm

Hoiualad

  • Avaste hoiuala
  • Kaisma hoiuala
  • Lavassaare hoiuala
  • Oese soo hoiuala
  • Selja-Põdra hoiuala

Püsielupaigad

  • Kuralepa must-toonekure püsielupaik
  • Mäliste metsise püsielupaik
  • Pitsalu kanakulli püsielupaik
  • Sahamaa kanakulli püsielupaik

 

Toimetaja: ANDRUS PEETSON