Eestkoste alaealise üle

Kui lapse kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või lapse päritolu pole võimalik kindlaks teha, siis määratakse lapsele eestkostja. Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Eestkostja ülesanded on lisaks eestkostetava seaduslikule esindamisele, hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.

Eestkostjaks määratakse füüsiline isik, või kui sobivat füüsilist isikut ei leita, siis juriidiline isik. Juriidiline isik peab süstemaatiliselt tegelema eestkostetavatele füüsilisest isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja koolitamisega. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus või selle puudumisel hariliku viibimiskoha järgne valla- või linnavalitsus. Kui lapse huvide kaitseks on vaja määrata eestkostja, kuid pole alust võtta vanemalt ära tema vanema õigusi, on võimalik määrata erieestkoste üksnes nende ülesannete täitmiseks, mida vanemad täita ei saa. Eestkoste seadmise ja eestkostja määramise otsustab kohus.

Eestkoste täisealise üle

Kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa, täisealise lapse, valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

Eestkoste määratakse ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituste andmise, perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.

Eestkostjaks määratakse füüsiline isik, või kui sobivat füüsilist isikut ei leita, siis juriidiline isik. Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat füüsilist või juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud.

Eestkoste on reguleeritud perekonnaseaduses.