ELVLi IKT-tiimil on käimas tempokas sügis. Töös on mitmed mahukad projektid, mis aitavad ühtlustada kohalike omavalitsuste teenuseid ning muuta need paremini leitavaks nii elanikele kui ettevõtjatele. Eesmärk on töötada välja KOV teenuste platvormi tulevikulahendus.

Alanud on projekt „Ühtse KOV teenuste platvormi eelanalüüs ja prototüüp"

Oktoobri alguses alustas ELVLi IKT-tiim projektiga  „Kohalike omavalitsuste teenuste platvormi eelanalüüs ja analüüsi põhjal uue lahenduse prototüübi loomine", mille eesmärk on kaardistada omavalitsuste praegused teenused ning luua analüüsi põhjal uus prototüüp ühtse teenuseplatvormi tarvis. Platvorm peab toetama teenuste kirjeldamist, haldamist ning sujuvat liidestamist riigiportaaliga eesti.ee.

 

Projekti on kaasatud viis omavalitsust: Tallinn, Tartu, Viimsi, Põhja-Pärnumaa ja Otepää. Valituks on nii iseteenindusega kui ka ilma iseteeninduseta omavalitsused, et saada võimalikult terviklik ülevaade erinevatest vajadustest. Kaasatud on ka MKM, JustDigi, RIA, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning ELVL ise. Projekti lepingupartner on Velvet.

 

Analüüs viiakse läbi 26 teenuse näitel, kuid loodav lahendus peab olema skaleeritav kõigile KOV teenustele. Valmiv prototüüp peab olema klikitav, mobiili- ja arvutisõbralik, vastama Veera disainisüsteemile ning olema testitud päris kasutajatega. Prototüüp simuleerib vähemalt kümne teenuse kasutajakogemust ning loob tugeva aluse edasistele IT-arendustele. Projekti tähtaeg on 1. juuni 2026.

 

Uus ajastu ettevõtjale suunatud KOV teenustele

Paralleelselt panustab ELVL ka MKM-i projekti „Kohalike omavalitsuste teenuste kaasamine eesti.ee ettevõtja vaatesse", mida viiakse läbi koostöös PwC-ga.

 

Suve jooksul kaardistati kõikide 79 omavalitsuse ettevõtjale suunatud teenused – kokku 1590 teenust. Selgus, et keskmine omavalitsus pakub ettevõtjatele umbes 20 teenust, kuid tegelik varieeruvus on suur: Tartu linnal on neid koguni 80, Kihnu vallal 4.

 

Peamine väljakutse on teenuste paljususes, osad teenused on omavahel väga sarnased, kuid on nimetatud erimoodi.  Ühtse lahenduse loomine aitab muuta teenuste leidmise oluliselt lihtsamaks ning toetab eesti.ee arengut terviklikuks infokeskkonnaks.

 

10. detsembril toimub KOVidele tulemusi tutvustav esitlus, kus antakse ülevaade loodavast tulevikulahendusest ja räägitakse edasistest sammudest lahenduse elluviimiseks

 

Kas teised riigid on meist juba ees? Inspiratsiooni Euroopast

Eestil on täna hea võimalus õppida sellest, kuidas teised riigid on oma KOV teenused riigiportaalidesse toonud.

 

Eeskujuks on Itaalia, kus riiklikus IO-äpis on üle 350 000 avaliku sektori teenuse, sealhulgas kõigi omavalitsuste teenused. Ühes rakenduses on koondatud riiklik postkast, maksed, digitaalne rahakott, teenused ning ka autentimis- ja allkirjastamisvõimalused. Kõigil avaliku sektori asutustel on kohustus lisada oma teenused äppi. Suurimaks takistuseks osutus erinev terminoloogia, mille lahendamiseks loodi üleriigilised standardid teenuste kirjeldamiseks ning ühtne kasutajaliidese komponentide süsteem. Kiirelt mõisteti, et suurim takistus on teenuste erinev nimetamine ning loodi üleriigilised standardid ja juhised teenuste kirjeldamiseks. Ka kasutajaliidese komponendid on standardsed ja on võimalik eelnevaid malle taaskasutada, et iga teenuse loomine ei algaks nullist.

 

Sarnast lähenemist on rakendanud ka Läti (latvija.gov.lv) ja Island (island.is), kus riigi- ja omavalitsusteenused on koondatud ühte keskkonda.

 

Huvitaval kombel tegi Eesti sama juba 2017. aastal, kui KOVi teenuseid pakuti eesti.ee-s. Toona peeti mudelit aga liiga koormavaks ning teenused viidi portaalist välja, peale mida iga omavalitsus pidi ise hakkama saama. Nüüdseks on olukord muutunud ning ühtne vaade osutub taas vajalikuks.

 

Veel huvitavat

2025. aasta novembris tutvustas MKM veebiseminaril „Ettevõtja digivärav" riikliku postkasti arendatavat teenuste moodulit, mis võimaldab luua lihtsamaid teenused. Esialgu suunatakse see riikliku postkasti osaks, kuid hiljem saab seda kasutada ka eraldiseisva komponendina. Esialgse lahenduse tähtaeg on jaanuar 2026 ning ELVL korraldab KOVidele ka eraldi tutvustava seminari.

 

Mis saab edasi?

Kas KOV teenuste platvormi tulevikulahendus kujuneb RIA arendatava teenuste mooduli peale? Kas ELVL loob uue eraldiseisva uue platvormi? Või jääb olukord selliseks, nagu on, kus KOVide käes on erinevad süsteemid ning arendatakse liidesed, läbi mille teenused ilmuvad eesti.ee-s? Vastused selguvad käimasoleva teenuste platvormi analüüsi tulemusel.

 

Kõige olulisem on seejuures meeles pidada, miks seda tehakse ja kelle jaoks. Lõpuks peab lahendus toetama seda, mida KOV elanikud ja ettevõtjad ise kõige rohkem vajavad.

 

ANNEMARII HUNT

 

IT analüütik-projektijuht