Toidujäätmed

7.02.22

Eesti kodumajapidamistes tekkinud toidujäätmetest üle kolmandiku (36%) moodustab toidukadu. Rahaliselt on see ligikaudu 120 eurot aastas (lastega leibkonna puhul isegi ligi 200 eurot aastas). Eesti kodumajapidamised kokku viskavad toidukaona aastas ära ligikaudu 63 miljoni euro väärtuses toitu. Kodumajapidamistes tekitatud toidujäätmete ja toidukao kogus on võrreldes teiste toiduahela osapooltega kõige suurem. Samas on võimalik kodumajapidamistes raisatud toidu kogust oluliselt vähendada. Seetõttu mängivad kodumajapidamised olulist rolli nii toidujäätmete kui ka toidukao vältimise ja vähendamise edendamisel.

Mida üldiselt silmas pidada toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks?

  • Looge side toiduga – isekasvatatud juur- ja köögivilju ei ole nii lihtne ära visata.
  • Valige nädal, mille jooksul kirjutate üles kõik, mis ära viskate. Sellisel juhul saate ülevaate äravisatavatest kogustest ja toiduainetest, mis annab teile mõtteid ja ideid, mis suunas oleks võimalik parandusi teha.
  • Olge teadlik toiduainete pakendil olevate kuupäevade tähendusest: „kõlblik kuni" tähendab, et toiduaine on tarbimiseks ohutu kuni märgitud kuupäevani (nt liha ja kala puhul); „parim enne" tähistab kuupäeva, milleni säilib toote nõuetekohane kvaliteet. Toiduaineid on ohutu tarbida ka pärast „parim enne" kuupäeva möödumist.
  • Söögilauas võiks üheks jututeemaks olla ka toidujäätmete tekitamine ja toidu äraviskamisest tekkinud keskkonnamõju.
  • Kui ostate poest uusi toiduaineid, asetage kõik vanemad tooted kappides/külmikus ettepoole ning uuemad toiduained tahapoole.

Lisainfot saate siit.

 

KIK toetab biojäätmete liigiti kogumiseks konteinerite ja kiirkompostrite soetamist Põhja-Pärnumaa vallas

 

Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse otsusega 19.01.2022.a.  nr 1-25/129 rahuldati Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse taotlus projektile „Biojäätmete liigiti kogumiseks konteinerite ja kompostrite soetamine Põhja-Pärnumaa vallas".

Projekti viiakse ellu heitmekaubanduse (CO2) kauplemissüsteemi toetusega. Projekti rahastab Keskkonnaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest. Toetuse summaks on 16 771.64 €.

Toetust taotleti keskkonnaministri 22.06.2020 määruse nr 36 „Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes omavalitsustes antava toetuse andmise tingimused ja kord" alusel.

Toimetaja: JULIA ERM