Veemajandus

26.06.19

Kogu ühisveevärki ja -kanalisatsiooni haldab Põhja-Pärnumaa vallas AS Mako.

AS Mako nõukogu liikmed: Mait Talvoja, Riina Kukk, Tiit Soosaar, Raul Reidla ja Raul Peetson.

 

Halinga piirkond

Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on Halinga piirkonnas Pärnu-Jaagupi alevis, Libatse, Vahenurme ja Tõrdu külas. Suurim reoveepuhasti koos reoveesette komposteerimisväljakuga asub Pärnu-Jaagupi alevis. Libatse ja Vahenurme külas on ühisveevärk ja -kanalisatsioon keskasulas, samas asuvad ka reoveepuhastid. Vahenurme vee- ja kanalisatsioonitrassid uuendati korrusmajade piirkonnas 2009. aastal. Libatse vee- ja kanalisatsioonitrassid vajavad uuendamist. Tõrdu küla reoveepuhasti rekonstrueeriti 2009, uus puurkaev-pumpla rajati 2011 ning suurem osa joogiveetorustikust rekonstrueeriti 2014. aastal.

Kvaliteetse joogivee tootmist vallas raskendab üleliigse fluori olemasolu põhjavee sügavamates kihtides. Selle vähendamiseks kasutatakse Vahenurme pumplas pöördosmoos seadet (vee töötlemiseks) ning Libatses kahe veekihi vee segamist. Sama meetodit rakendatakse ka Pärnu-Jaagupis.

2010. aastal koostati vallavalitsuse eestvedamisel taotlus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) Pärnu-Jaagupi veevarustuse- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimiseks, mis sai positiivse rahastuse. Investeeringu suurus oli 4 585 962 eurot. Projekti ca 20% oma- ja kaasfinantseerimiseks on võtnud laenu nii vald kui AS Mako. Ehitustööd lõpetati 2013. aastal. Valmis uus veetöötlusjaam, uus reoveepuhasti koos komposteerimisväljakuga, vahetati välja ligikaudu 4/5 amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning laiendati ühisveevärgi ja  -kanalisatsiooniga haaratud ala. 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2015-2027 kinnitati 2014. aasta lõpus. Lähtuvalt olemasoleva olukorra analüüsist on kavas kirjeldatud  ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni edaspidi planeeritavaid arendustegevusi. Need on jagatud lühiajaliseks (aastatel 2015-2019) ja pikaajaliseks (aastatel 2019-2027) perspektiiviks. Kava realiseerimine sõltub aga väga paljudest, eeskätt majanduslikest ja sotsiaal-majanduslikest mõjutustest. Pärnu-Jaagupi alevis on planeeritud lõpetada amortiseerunud torustike vahetamine, Libatses ja Vahenurmes lisaks torustike vahetamisele ka reoveepuhastite rekonstrueerimine.

Alates 2013. aastast osales Halinga vald hajaasustuse programmis. Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele lastega peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist majapidamiste veesüsteemide, kanalisatsiooni-süsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi.

Hajaasustuse programmi rahastatakse riigieelarvest. Projekti maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33,33% projekti abikõlbulikest kuludest. 66,67% projekti maksumusest rahastatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvest võrdsetes osades.

 

 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad Halinga piirkonnas:

  Hind ilma käibemaksuta Hind koos käibemaksuga
Ühisveevärgist müüdav vesi 1,08 eurot/m3 1,30 eurot/m3
Reovee vastuvõtt ja ärajuhtimine 1,92 eurot/m3 2,30 eurot/m3
Vee ja heitvee hind kokku 3,00 eurot/m3 3,60 eurot/m3

Vändra alev

Alates 1. juulist 2018.a on Vändra alevi territooriumil vee-ettevõtjaks AS Mako. Kõikide ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniküsimustega (veenäidud, rikked jne) palun võtta ühendust  telefonil 53324300 või kirjutada e-posti aadressile mako@pparnumaa.ee.

 

Lisainfo aadressil mako.pparnumaa.ee

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad alates 01.10.2013 Vändra alevis:
  Hind ilma käibemaksuta Hind koos käibemaksuga
Ühisveevärgist müüdav vesi 0,81 eurot/m3 0,97 eurot/m3
Reovee vastuvõtt ja ärajuhtimine 1,55 eurot/m3 1,86 eurot/m3
Vee ja heitvee hind kokku 2,36 eurot/m3 2,83 eurot/m3

 

Tootsi alev ja endise Vändra valla külad

Alates 01. juulist 2019.a kehtivad uued ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste hinnad Tootsi alevis ja Vihtra, Suurejõe I, Suurejõe II, Pärnjõe, Kergu, Kadjaste, Kaansoo, Vaki, Võidula, Sikana, Kaisma külades järgmiselt:

  Hind ilma käibemaksuta Hind koos käibemaksuga
Tasu võetud vee eest 1,08 eurot/m3 1,30 eurot/m3
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,92 eurot/m3 2,30 eurot/m3
Tasu võetud vee ja reovee ärajuhtimise ja puhatamise eest kokku 3,00 eurot/m3 3,60 eurot/m3
 

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri 

Tootsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028

Projekt: Tootsi asula veevarustuse pumplate rekonstrueerimine, nr 9825, on realiseeritud

 

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) toetas 5.05.2015 tehtud nõukogu otsusega Projekti: „Tootsi asula veevarustuse pumplate rekonstrueerimine" (edaspidi Projekt).

 

Projektiga nähti esialgselt (2015. I pool) ette rekonstrueerida alevi kaks joogiveepumplat, nr 3 (katastri nr 6340, edaspidi puurkaev või pumpla nr 3) ja nr 4 (katastri nr 6372). Kuna aga pumpla nr 4 jäetakse reservi ning selle rekonstrueerimine ei olnud seetõttu KIK-i poolt rahastatuna abikõlblik, keskenduti edasiste vahe-ettevalmistustööde käigus: 2015. a lõpp - 2016. a märts, pumpla nr 3 rekonstrueerimise ja selle varustamise, lisaks rauaeraldusseadmetele ka pöördosmoosseadmetega (kuna puurkaevu nr 3 vees on ülenormatiivne fluoriidisisaldus), ehitus- ja tehnoloogilisele skeemile. Märtsis 2016 anti EV Keskkonnaministeeriumi ja KIK-i poolt luba ja korraldus teostada Projekti raames täiemahulised hüdrogeoloogilised uuringud madalama puurkaevu kasutuselevõtmiseks Tootsi alevi piirkonnas joogivee- ning samal ajal lahjendusvee allikana puurkaevu nr 3 ülenormatiivse fluorisisaldusega veele. Uuringud käivitati 31. mail 2016 ning tehnilised tööd lõpetati 17. juulil 2016. Uuringuaruanne esitati 01.08.2016. Uuringu tulemusena selgus, et valitud asukohta, puurkaevpumplast nr 3 ligikaudu 155 m lääne suunas, geograafiliselt Vändra valda Metsaküla külla puuritud puurkaev, on sobiv nii veekvaliteedi kui kvantiteedi poolest kasutamiseks joogiveeallikana. 30 m sügavuse puurkaevu vesi oli sobiv nii joogiveeallika kvaliteedilt – ülenormatiivne vaid üldraud, kuid selle ärastus nähti nii või teisiti ette pumpla 3 rekonstrueerimise käigus - kui ka toodangult. Katsetuste käigus saavutati mõistliku veealanduse juures tootlikkus 11,5 m3/h, mis katab etteantud vajadused. Uuringuid teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus, puurkaevu puurimis- jm tehnilisi töid teostas OÜ BalRock. Puurkaev registreeriti Keskkonnaregistris ja tema number (katastri nr) on 55076.

Projekti lõplik töömaht kujunes järgmiseks:

●     Uue puurkaevu (nr 55076) rajamine ja komplekteerimine vajalike seadmetega: süvaveepump, kaabel, veetõstetoru; maapealne osa (päis, kaitsemüts); plats, piirdeaed, juurdesõidutee;

●     Uue puurkaevu nr 55076 ja puurkaev-pumpla nr 3 vahelise ühendustorustiku ja –kaabli ehitamine;

●     Puurkaev-pumpla nr 3 rekonstrueerimine, sealhulgas: puurkaevu manteltoru remont, süvaveepumba, kaabli, torustiku vahetus; hoone renoveerimine; rauaärastusseadmete paigaldamine; kõigi hoonesiseste torustike ja seadmete asendamine; elektrikilbi ja –seadmete asendamine.

Peatöövõtja oli Schötli Keskkonnatehnika AS, alltöövõtja OÜ BalRock, elektri-automaatikatööde osas OÜ Entronik.

Omanikujärelevalvet teostas OÜ Ehitusagnetuur.

Projekti toetas KIK 97 981,57 euroga. Koos omaosalusega kujunes projekti maksumuseks kokku 118 331.47 eurot. Omafinantseeringu kattis OÜ Tootsi Kommunaal.

Antud Projekti realiseerimisega täideti kõik olulised eesmärgid: uue puurkaevu rajamise, puurkaevpumpla nr 3 rekonstrueerimise ja rauaärastusseadmete paigaldamisega tagatakse joogivee nõuetelevastavus ja terviseohutus.

 

 

Toimetaja: AHTI RANDMERE