Heakord
Põhja-Pärnumaa valla heakorraeeskiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/428082019004?leiaKehtiv
Avaliku koha heakorra nõuded
- Avalikus kohas on kõik isikud kohustatud järgima heakorranõudeid ja teisi sellel territooriumil käitumiseks kehtestatud piiranguid, arvestama teiste isikute õigustega.
- Väljaspool oma kinnistut tohib avalikku kohta prügiurni, pinki, tõkkepiiret, reklaamstendi, vitriini jms paigaldada vallavalitsuse kooskõlastusel. Nende korrashoid ja hooldus on paigaldaja kohustus.
- Alevites ja muudel tiheasustusaladel on kinnistu omanik või valdaja kohustatud niitma ja korrastama ka kinnistuga vahetult piirneva üldkasutatava ala, mis ei ole iseseisev kinnistu, oma kinnistu laiuselt kuni teeni.
- Üldkasutatavate külaplatside, palliplatside ja muude vaba aja veetmise ning spordirajatiste korrashoiu ja ohutuse eest vastutab vastava rajatise omanik.
- Veoste ja koormate vedajad peavad kinnitama ja katma veose nii, et ei tekiks teepeenarde, kraavide, sõidu- ja teiste teede risustamist, reostamist või kahjustamist. Risustus või reostus tuleb viivitamatult likvideerida. Ohtlikust reostusest tuleb teatada koheselt Päästeametile, tee kahjustamisest tee omanikule.
- Avaliku ürituse või koosoleku korraldajal tuleb ürituse toimumise kohta paigaldada vajalikul hulgal jäätmemahuteid ja välikäimlaid ning heakorrastada maa-ala, millel üritus läbi viidi ja selle ümbrus hiljemalt 8 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või avaliku ürituse loaga määratud tähtajaks.
- Heakorratöid tuleb teostada aastaringselt. Liikumist segavad ja ohtlikud esemed tuleb koheselt koristada.
Kinnistu ja ehitise omaniku kohustused heakorra tagamisel
- Kinnistu reostamisel või risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab ala korrastama kinnistu omanik.
- Kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud:
1) hoidma vara korras ja seisundis, mis ei põhjusta ohtu teiste isikute elule, tervisele, varale või elukeskkonnale ning looduskeskkonnale;
2) hoidma korras oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia, koristama prahti, niitma kinnistul rohtu (sealhulgas muru) sagedusega, et selle kõrgus ei ületaks 15 cm. Nõuet ei kohaldata tiheasustusalal asuval metsatunnustega alal ja maatulundusmaa sihtotstarbega looduslikul alal;
3) rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks ning vältima kinnistult igasuguse materjali (sh savi, killustik, liiv, freespuru, muld jm), pori ja jäätmete kandumist kõnni- ja sõiduteele ning naaberkinnistule;
4) hoidma korras kinnistul paiknevad ehitised ja rajatised, sh hoone välisviimistluse; vihmaveetorude, piirete jms lagunemisel, lõhkumisel või määrdumisel tagama nende korrastamise;
5) lagunenud hooned ja rajatised lammutama või taastama;
6) tagama kasutusel mitteoleva ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorra ning vältima hoone varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud hoonesse ja krundile;
7) pügama heki ning korraldama selliste põõsa- ja puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liiklust reguleerivat tehnilist vahendit, takistavad jalakäija või sõiduki liiklust;
8) puhastama kinnistut läbiva või kinnistupiiriga vahetult kulgevates kuivenduskraavi vee tõrgeteta äravoolu tagamiseks (nii põhi kui ka kaldad) rohust, lehtedest, võsast, setetest, jäätmetest ning muudest vee äravoolu takistavatest asjadest;
9) puhastama maa-aluse tehnovõrgu kaevu luugi ja resti ning sajuveeneelu, kui eelnimetatu jääb tema kinnistu piiresse;
10) hoidma kinnistu piiresse jäävad trepid ja läbipääsud puhtad prahist, lumest ja jääst ning vajadusel teostama libedusetõrjet;
11) tähistama tiheasustusaladel hoone või hoonestatud kinnistu avalikult teelt nähtava aadressinumbri või lähiaadressiga, kui aadressinumber puudub. Kortermajas on korteriomanik kohustatud tähistama vastavalt korterite numeratsioonile õige numbrimärgi olemasolu korteriuksel;
12) tagama heitvee ja fekaalide kogumismahuti korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise ning omama heitvee äravedu ja kogumismahuti tühjendamist (purgimist) tõendavat dokumentatsiooni;
13) kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama ohu korral ja ohu kõrvaldamise tööde ajal ohutu liiklemise, piirates ohuala ajutise piirdeaiaga ning paigaldades nähtavale kohale infotahvli, millele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimise eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö algus- ja lõpptähtaeg. Piirdeaia ja infotahvli paigaldamine ei vabasta käesolevas sättes nimetatud ohu kõrvaldamise kohustusest. Pärast töö lõpetamist tuleb ümbrus heakorrastada;
14) tagama kinnistul ja/või ehitisel asuva välireklaami kandja ja välireklaami korrashoiu ning hoolduse;
15) omama kinnistul jäätmete paigutamiseks nõuetele vastavat jäätmemahutit, kindlustama selle õigeaegse tühjendamise ja väljaveo selleks ettenähtud kohta ning pesema ja desinfitseerima seda;
16) tagama ligipääsu tuletõrje veevõtukoha juurde;
17) taotlema vallavolikogu määrusega sätestatud juhul ja korras puu (v.a viljapuu) raideks raieloa.
18) kõrvaldama ehitistelt omavoliliselt paigaldatud kuulutused, teated ja reklaami ning kirjutised, kritseldused, grafiti jms.
Grillimisel ja lõkke tegemisel on oluline järgida ohutusreegleid nii era- kui ka kortermajas.
GRILLIMINE:
Enne tuletegemist
- Enne grillimise alustamist veendu, et grill on töökorras.
- Kui gaasi- või elektrigrill vajab remonti, lase seda teha spetsialistil.
- Korterelamu üldpindadel grillimine tuleb kokku leppida ühistuga.
Ohutu koht
- Grillseadme ohutu kauguse valimisel lähtu kasutusjuhendist.
- Kasutusjuhendi puudumisel paiguta grillseade kohta, kus selle kasutamine ei tekita ümbritsevatele hoonetele, põlevmaterjalidele ja taimestikule tuleohtu.
- Eelista lõkkekohale kehtivat vähimat ohutut kaugusest, milleks on 8 meetrit.
- Rõdul ja terrassil tohib kasutada ainult sellist grilli, mille kasutusjuhend seda lubab.
- Ära jäta grilli hetkekski järelevalveta!
Pärast kasutamist
- Lase grillil enne kokku pakkimist või katmist täielikult jahtuda, sest kuum grill on tuleohtlik.
LÕKKE TEGEMINE:
Enne tuletegemist
- Lõket tee vaid tuulevaikse ilmaga (tuule kiirus alla 5,4 m/s)
- Jälgi, et lõke oleks hoonetest, metsast ja põlevmaterjalist ohutus kauguses. Ohutu kaugus sõltub eelkõige lõkke suurusest ja vähim ohutu kaugus igasuguse lõkke puhul peaks olema vähemalt 8 meetrit. Meeste puhul teeb see umbes 10 sammu, naiste puhul umbes 13 sammu.
- Jälgi tuule suunda, et sädemed ei langeks hoonele ega taimestikule.
- Lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu. Tutvu enne lõkke tegemist kohaliku omavalituse heakorra eeskirjaga.
- Keelatud on põletada jäätmeid (prügi), kulu, rohket suitsu tekitavat oksa- ja leherisu, põhku jms.
- Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahendid, nt ämber veega või tulekustutit.
- Pea meeles, et kulu ja roostiku põletamine on aastaringselt keelatud ja karistatav!
Ohutu koht
- Puhasta lõkkekoha ümbrus põlevast materjalist.
- Niisuta lõkkealune pinnas veega ja piira lõkkekoht kivide või pinnasevalliga.
- Ära jäta lõket hetkekski järelevalveta!
Pärast tuletegemist
- Enne lõkkekohast lahkumist veendu, et lõke oleks täielikult kustunud või lase lõkkel täielikult ära põleda või kustuta veega.
Tutvu määrusega „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded": https://www.riigiteataja.ee/akt/106072021005
LÕKKE TEGEMINE METSAS:
- Metsas tohib lõket teha selleks ette valmistatud ning tähistatud kohtades. Vaata täpsemalt, kus asuvad RMK lõkkeplatsid: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/voimaluste-otsing
- Lõkke tegemisel tasub kindlasti eelistada kattega lõkkekohti, sest soojal ja kuival suvepäeval on tuli metsas väga kiire levima.
- Tutvu enne Eesti tuleohukaardiga: https://ilm.pri.ee/tuleohukaart
Loe lisaks: https://kodutuleohutuks.ee/tuleoht-metsades/