Looduskaitse

Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine kõigil selle avaldumise tasanditel. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohanduda kliimamuutusega.

Eestis on looduskaitse ülesanded jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Riik on võtnud endale kohustuseks kaitsta kaitsealasid, kaitstavaid liike ja üksikobjekte (puud, kivid, allikad jne), kuid ka kohalik omavalitsus võib vabatahtlikult võtta kohaliku kaitse alla kohaliku tähtsusega loodusobjekte. Lisaks on võimalik üldplaneeringu kaudu kaitsta kohaliku tähtsusega metsi ja parke.

Põhja-Pärnumaa vallas on 2021. aasta seisuga looduskaitse all 153,99 km2, mis moodustab 15,2% meie valla territooriumist.

Valla territooriumile jäävad kas osaliselt või täielikult Soomaa rahvuspark, Taarikõnnu, Lavassaare, Vahenurme, Avaste ja Kergu looduskaitsealad ning Saarjõe ja Kurgja-Linnutaja maastikukaitsealad. Lisaks veel Pärnu jõe, Kaisma, Mõrdama, Oese soo, Tellissaare ja Ämmamäe hoiualad.

Kaitsealused alad Põhja-Pärnumaal

Soomaa rahvuspark

Soomaa rahvuspark asub Pärnu- ja Viljandimaal ning moodustati 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Rahvuspark pindala on 398 km² ning see koosneb viiest soost, millest suurim on Kuresoo raba.

Soomaal on peaaegu 540 liiki soontaimi, üle 200 liigi sammaltaimi ja üle 360 liigi seeni. Kaitsealuseid taimeliike on vähemalt 29.

Soomaal on elupaiga leidnud üle 40 liigi imetajaid, umbes 150 linnuliiki, 20 kalaliiki, neli liiki roomajaid, kuus liiki kahepaikseid ning 35 liiki kiile.

Taarikõnnu looduskaitseala

Taarikõnnu looduskaitseala asub Pärnu- ja Raplamaal. Kaitseala pindala on 28 km² ning see moodustati 2001. aastal, kui kaitse alla võeti mitmekesine soomaastik ja kaitsealused liigid (kaljukotkas, metsis, sookurg).

Looduskaitsealale jäävad Taarikõnnu (Põrguraba), Laianiidu ja Lõo (Aruniidu) raba. Laukarohke Taarikõnnu raba moodustab kaitseala südame.

Pildil on Taarikõnnu looduskaitseala kaart.

Lavassaare looduskaitseala

Lavassaare looduskaitseala, mis loodi 2016. aastal, asub Pärnumaal. Kaitseala pindala on 111 km² ning see loodi Lavassaare soostiku, seda ümbritsevate metsa- ja pärandkoosluste ning kaitsealuste linnu- ja taimeliikide kaitsmiseks.

Kaitstavate linnuliikide hulgas on ka kaljukotkas, merikotkas, väikepistrik, metsis, händkakk, teder, öösorr jt.

Vahenurme looduskaitseala

Vahenurme looduskaitseala loodi 2006. aastal. Kaitseala jääb Pärnu maakonna Põhja-Pärnumaa valla territooriumile ning selle pindala on 2,22 km².

Kaitseala loodi looduslike elupaikade (puisniidud, vanad loodusmetsad jt) ning kaitsealuste taimeliikde (teiste seas eesti soojumikas) ja linnuliikide (laanepüü jt) kaitseks.

Avaste looduskaitseala

Avaste looduskaitseala asub Pärnu- ja Raplamaal. Kaitseala on loodud 1981. a Avaste soostiku kaitseks ning selle pindala on 88 km2.

Avaste soo omab nii geoloogilist, veekaitselist kui ökoloogilist väärtust, pakkudes elupaika mitmetele ohustatud liikidele, sh kalju- ja merikotkale, rohunepile ning metsisele.

Avaste soostikus on Eesti üks suuremaid madalsoo komplekse.

Kergu looduskaitseala

Kergu looduskaitseala asub Põhja-Pärnumaa vallas. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe, rohunditerikkaid kuusikuid ning soostuvaid ja soo-lehtmetsi. Kaitseala pindala on 4,37 km2.

Kaitseala moodustati 2007. aastal ning see jaguneb Saapasoo sihtkaitsevööndiks ja Lepiku sihtkaitsevööndiks.

Saarjõe maastikukaitseala

2006. aastal moodustatud Saarjõe maastikukaitseala paikneb Pärnu, Viljandi ja Järva maakonnas.

Selle kaitse-eesmärk on kaitsta sealseid jõgesid ja ojasid, lamminiite, allikasoid ning vanu loodus- ja soometsi. Kaitseala pindala on 17,5 km2.

Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala

Põhja-Pärnumaa vallas asuv Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala loodi 1959. aastal.

Selle eesmärk on kaitsta pärandkultuuri ja kultuurilise väärtusega maastikku, mille hulgas on C. R. Jakobsonile kuulunud talumaad, park ja Jakobsonide perekonna matmispaik. Samuti on kaitse all kaitsealale jäävad  looduse üksikobjektid, maastikuilme ning metsakoosluste liigiline, struktuuriline ja vanuseline mitmekesisus.

Kaitseala pindala on 0,76 km2.

Viimati uuendatud 21.02.2026

search block image

Kas sellest lehest oli abi?