Korteriühistule

28.10.25

 

Kriisikomisjoni põhimäärusega on sätestatud komisjoni ülesanded, õigused ja töökord.

Ole valmis ja hoolitse enda ning oma pere turvalisuse eest!

 Avalikud varjumiskohad Põhja-Pärnumaa vallas:

  • Pärnu-Jaagupi Põhikool/ Spordikeskus (Kooli tn 3)
  • Tootsi Kultuuri- ja spordikeskus (Tööstuse tn 5)
  • Vändra Gümnaasium (Kooli tn13)

 

Tähtsad telefoninumbrid:

Vallavalitsuse üldnumber +372 5333 8609

Pärnu-Jaagupi Halduskeskus +372 5308 6145

Tootsi Halduskeskus +372 5919 5833

Põhja-Pärnumaa valla vee- ja kanalisatsiooniettevõte AS Mako +372 527 5028

 

Kriisiks valmistumine korteriühistule

Ka korteriühistud peavad olema kriisideks valmis. Hädaolukorrad võivad tabada ootamatult – katkeda võib elektri-, vee- või soojavarustus, seiskuda side või liiklus. Et sellistes olukordades toime tulla ja elanikke kaitsta, peaks igal korteriühistul olema läbi mõeldud plaan, kuidas käituda ja mida teha, kui igapäevased mugavused äkitselt kaovad.

Juurdepääs ja varjumisvõimalused

Alustuseks tuleks üle vaadata, kuidas pääseb keldrisse ja kes omab sinna ligipääsu.
Kõigil elanikel ei pruugi olla oma keldriboksi ega võtit, seega on oluline kokku leppida, kellel on võtmed oluliste ruumide ja sõlmpunktide juurde.
Soovitav on, et võtmeid oleks vähemalt kahel–kolmel usaldusväärsel inimesel ning et keldrisse pääseks hädaolukorras iga hoones viibija.

Keldril võiks ideaalis olla mitu väljapääsu, et ohu korral oleks võimalik ruumist turvaliselt väljuda. Kontrollige, et kõik väljapääsuuksed oleksid avatavad ja võtmed olemas.

Keldri ja ühiste ruumide korrashoid

Keldri seisukord tuleb korrapäraselt üle vaadata. Prügi, katkised mööbliesemed ja muud kasutud esemed tuleks eemaldada. Vajalikud ja ohutud tarvikud võib jätta, kuid ruum peab vastama tuleohutusnõuetele.
Koristatud ja korras kelder sobib paremini nii varjumiseks kui ka hädaolukorra lühiajaliseks viibimiseks.

Tehnosüsteemid ja varulahendused

Kriisideks valmistudes tuleb üle kontrollida, et uksed, väravad ja tõkkepuud oleksid avatavad ka elektrikatkestuse korral mehaaniliselt.
Samuti on oluline, et tehnosüsteeme (nt küte, ventilatsioon, signalisatsioon) oleks võimalik vajadusel käsitsi juhtida.

Kaugküttesüsteemid töötavad tavaliselt ka elektrikatkestuse ajal, kuid soojus ei pruugi jõuda trassist majja, sest hoone soojussõlm vajab pumpade ja automaatika tööks elektrit.
Ühistu võiks hinnata, kas hoones on vaja varutoiteallikat või generaatorit, mis tagaks küttesüsteemi töö ka voolukatkestuse korral.

Vee- ja kanalisatsioonikatkestused

Pikemaajaliste vee- või kanalisatsioonikatkestuste puhuks saab vajadusel tellida välikäimlaid ja veemahuteid. Kinldasti tasub läbi mõelda tualettide kasutamise alternatiiv, kuidas jäätmed koguda ning kuidas kogu protsess reaalses olukorras toimib.

Elanike vajaduste kaardistamine

Korteriühistu võiks koguda infot, millistel elanikel on võimalus ajutiselt mujale elama minna – näiteks sugulaste või tuttavate juurde.
Samuti tuleks kaardistada inimesed, kes ei saa kriisiolukorras iseseisvalt lahkuda või hakkama (eakad, liikumisraskustega elanikud, väikeste lastega pered).
Sellistest inimestest tasub teavitada ka kohalikku omavalitsust, et vajadusel oleks abi kiiremini korraldatav.

Side ja kontaktid

Kriisiolukorras võib side katkeda, seetõttu on oluline, et korteriühistu liikmetel oleksid olemas omavahelised kontaktid paberil – juhatuse, hooldusfirma, katlamaja ja omavalitsuse telefoninumbrid.
Sidekatkestuse korral saab infot edastada infotahvlite kaudu, teadetega trepikojas või elanike vaheliste kokkulepete kaudu.

Kokkuvõte

Hea kriisivalmidus algab lihtsatest asjadest: korrapärasest kontrollist, selgetest kokkulepetest ja teadmisest, kes mille eest vastutab.
Kui korteriühistul on olemas toimiv plaan, varustatud soojussõlm, keldriruumid korras ja elanikel teada, kuidas käituda, aitab see vähendada segadust ja hoiab ära paanikat.

Kriisiks valmistumine pole mitte hirm, vaid tark ennetus – see tagab, et ka ootamatus olukorras püsib kodu soe, turvaline ja korras.

 

2026 aasta alguses avaneb taas toetuse taotlemise võimalus suurendamaks kriisivalmidust.

Toetuse andmise eesmärk on suurendada korteriühistu toimepidevust kriisiolukorras. Toetuse andmise tulemusel suureneb korterelamutes elavate inimeste võimekus elektrikatkestuste korral iseseisvalt hakkama saada. 

Toetatakse mobiilse või statsionaarse generaatori soetamist, avariitoite väljaehitamist generaatori ühendamiseks korterelamu elektripaigaldisega ning sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistöid ning elektripaigaldise nõuetele vastavuse tõendamist.

Täpsem info: https://rtk.ee/korteriuhistule-kriisivalmiduse-suurendamine-2025

Elektrikatkestuse korral võib hoonete küttesüsteemide töö katkeda ka siis, kui kaugkütte katlamaja töötab ja trassis on soojus olemas. Selle põhjuseks on see, et hoonetes olevad tsirkulatsioonipumbad, automaatika ja soojussõlme juhtseadmed vajavad elektrit.
Et soojust katlamajast vastu võtta, tuleb ühistul ette valmistuda nii tehniliselt kui ka korralduslikult.

Kontrolli soojussõlme tehnilist valmisolekut

Korteriühistu juhatus või hooldusteenuse pakkuja peaks koos küttesüsteemi hooldusfirmaga üle vaatama:

  • Soojussõlme skeem ja tööpõhimõte: kas süsteem töötab täielikult elektri abil või on alternatiivne võimalus.
  • Tsirkulatsioonipumbad: määrata, millised pumbad on kriitilised trassisoojuse ringluseks.
  • Automaatika ja ventiilid: kas neid saab vajadusel käsitsi avada, kui automaatika ei tööta?
  • Manuaalne töörežiim: paljudel soojussõlmedel on käsijuhtimise võimalus, mis võimaldab kütet reguleerida ilma elektrita.

Varu toiteallikas 

Et hoida töös vajalikke seadmeid (pumbad, automaatika, valgustus), on soovitatav:

  • Varustada soojussõlm elektrigeneraatoriga, mille võimsus on piisav vähemalt tsirkulatsioonipumpade ja automaatika toitmiseks.
  • Võimalusel kasutada automaatset ümberlülitust, mis käivitab generaatori automaatselt voolu kadumisel.
  • Kontrollida generaatori kütusevaru ja hooldusgraafikut, varu vähemalt 48 tunni tööks vajalik kütus.

Vajalikud tarvikud ja varuosad

Korteriühistu peaks tagama:

  • Põhilised tööriistad ja võtmed ventiilide käsitsi avamiseks.
  • Varu patareisid ja valgusallikaid (taskulambid, pealambid) soojussõlme ruumis tegutsemiseks.
  • Hooldusfirma või torumehe kontaktid, kes saavad võimalusel tulla appi manuaalseks ümberlülituseks.
  • Soojussõlme skeemi koopia (paberil), juhuks kui automaatika ei tööta ja ekraanid on pimedad.

Tuleohutus ja ventilatsioon

Kui kasutatakse generaatorit:

  • Generaator ei tohi töötada siseruumis, see peab olema paigaldatud ohutusse kohta, kus heitgaasid ei ohusta inimesi.
  • Hoida generaatori ümbrus tuleohtlikest materjalidest puhas.
  • Jälgida ventilatsiooni, ruum peab olema hästi õhutatud, eriti kui kasutatakse bensiini- või diiselgeneraatorit.

Kriisiplaan ja juhised elanikule

Korteriühistul tasub koostada lihtne kriisiplaan, mis sisaldab:

  • Kes vastutab elektrikatkestuse korral generaatori käivitamise või manuaalse ümberlülituse eest.
  • Kellele elanikud teatavad, kui küte kaob.
  • Kuidas suheldakse hooldusfirmade ja katlamajaga (nt kontaktisikud, hädaolukorra telefonid).

Korteriühistu roll kriiside ajal on võtmetähtsusega. Kui elektrivarustus katkeb, kuid katlamaja töötab, saab hoone sooja vastu võtta vaid siis, kui soojussõlm on tehniliselt valmis ja ühistul on olemas selged tegevusjuhised. Ettevalmistused ja koostöö hooldusfirmaga tagavad, et ka kriisiolukorras püsivad kodud soojad ja elanikud rahulikud.

Oluline on varakult planeerida, et olla valmis. 

Infomaterjalid:

 

Toimetaja: ANDRUS PEETSON