TEAVITA vallavalitsust biojäätmete (köögi- ja sööklajäätmete) kompostimisest

Biojäätmete eraldamine muudest jäätmetest on oluline, sest see võimaldab neid kompostmulla või biogaasi tootmisega ringlusse võtta. Keskkonnaministeeriumi tellimusel SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus läbi viidud „Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuringu" tulemusel selgus, et segaolmejäätmete liigiline koostis pole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud. Uuringu kohaselt oli biojäätmete sisaldus segaolmejäätmetes keskmiselt 32%. See maht peab lähiaastatel oluliselt vähenema, et võimaldada ringlusse võtta nii  bio- kui  ka muid olmejäätmeid. Peame selleks tegema ühiseid pingutusi, et vältida ja vähendada jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning suurendada ressursside kasutamise tõhusust.

Põhja-Pärnumaa vallas kehtib jäätmehoolduseeskirjast tulenev nõue, et kõik jäätmevaldajad peavad köögi- ja sööklajäätmeid liigiti koguma. Kogutud jäätmed tuleb kas korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale konteineris üle anda või võimalusel tekkekoha kinnistul kompostida. Köögi- ja sööklajäätmed peavad kogumismahutiga üle andma kõik kortermajad, mis asuvad alevites. Erandkorras saab selleks põhjendatud juhtudel taotleda vallast vabastust. Kõigil teistel elamutüüpidel ja kortermajades väljaspool aleveid tohib köögi- ja sööklajäätmeid kompostida kas kompostris või hajaasustuses ka aunas.

Biojäätmete liigiti kogumise kohustus jõustub üle riigi 1. jaanuaril 2024.a.

Tulenevalt jäätmeseaduse nõudest peab Põhja-Pärnumaa vallavalitsus tagama, et kõik valla jäätmevaldajad koguvad tekkekohal liigiti köögi- ja sööklajäätmeid ning annavad jäätmed üle jäätmevedajale või on kasutusele võetud kompostimine.  

Vallavalitsus ei tohi ega saa eeldada, et kinnistul toimub kompostimine, vaid peab selle kohta  saama ühel või teisel moel jäätmevaldajalt kinnituse.

Selleks, et teaksime, millised kinnistud kasutavad köögi- ja sööklajäätmete kompostimist:

• Palume kõikidel jäätmevaldajatel, kes kasutavad kompostimist, kuid ei ole sellest valda veel teavitanud, esitada vastav kirjalik teade hiljemalt 30.11.2023.a.
• Kõige mugavam viis kompostimisest teavitamine on jäätmevaldajate registri kaudu. Sisene registrisse siit: https://service.eomap.ee/p%C3%B5hjap%C3%A4rnumaavald/app/jaatmekaitlus

Sisselogimiseks on vajalik ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID! → vali Minu jäätmetekkekohad → kompostimine →  vali kinnistu, kus kompostid →  taotle kompostimist →  vali fail (kompostrist või aunast pildi lisamine on soovituslik) →  kinnitused (tee linnukesed) →  ESITA kinnitus.

 

• Kompostimisest ei pea teavitama jäätmevaldajad, kes soetasid 2022/2023. aastal Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuselt KIK projekti raames kodukompostrid. Need andmed on meil juba olemas.
• Kompostimise teavituse võib saata ka valla keskkonnaspetsialisti e-posti aadressile: kersti.tammiksaar@pparnumaa.ee teade tuleb esitada vabas vormis, milles on esitatud järgneva andmed:

-           jäätmevaldaja nimi

-           kinnistu aadress

-           kontakttelefon ja e-posti aadress

Jäätmehoolduseeskirja kohaselt tekkekohal kompostimist võimaldavad jäätmevaldajad, kes ei ole nõutud kuupäevaks kompostimise teadet vallale esitanud ja ei kasuta jäätmevedaja poolt köögi- ja sööklajäätmete äraveo regulaarset teenust, liidetakse alates 31.12.2023.a köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutiga üleandmise kohustusega korraldatud jäätmeveo raames. Nimetatud jäätmevaldajad peavad tagama jäätmete kogumiseks sobiva jäätmemahuti olemasolu alates 01.01.2024.a ja järgima jäätmevedajale jäätmete üleandmisel neile edastatud veograafikut.

Kompostimine

Kompostides taaskasutame toitaineid, mis paneb kasvama taimed, toidavad mulla tervise eest hoolitsevaid putukaid ja teisi pisiloomi. Kompost, mis näeb välja nagu viljakas sõmer tumepruun muld, tekib taimse ja loomse aine aeglasel lagundamisel elusorganismide poolt. Tegemist on loodusliku viisiga kõigis elusates taimedes ja loomades sisalduvate toitainete taaskasutamiseks ning nende mulda tagasiviimiseks ning taimede ja loomade järgmiste põlvkondade toitmiseks.

Komposti võivad valmistada kõik kellel ei ole kohustust köögi- ja sööklajäätmeid üle anda korraldatud veo raames. Ühel või teisel kujul on inimesed juba aastatuhandeid komposti valmistanud. Kompostimiseks sobib enam kui 40% majapidamises tekkivatest jäätmetest.

Enne kompostimisega alustamist arvesta jäätmehoolduseeskirja nõuetega:

• Biolagunevad jäätmed on lubatud kompostida vastavalt eeskirja nõuetele oma kinnistul kohapeal.
• Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada kohtkompostimist. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, köögi- ja sööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga või hajaasustuses aunas.
• Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutuskõlbmatuks. Kompostrid ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 2 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ning vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.
• Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loaga. Biolagunevate jäätmete kompostimine ei tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.
• Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab omal kulul likvideerima kinnist omanik.

Lisamaterjali kompostimise kohta leiad siit: https://kompostiljon.ee/