Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mis kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani.

Korraldatud jäätmeveo raames on segapakendite kogumine ja üleandmine vabatahtlik kõikidele jäätmevaldajatele. Pakendeid saab jäätmevedajale üle anda nii konteineris kui ka pakendikotiga. Pakendijäätmete üleandmine vedajale on tasuta, tasuta on ka pakendikott. Pakendijäätmeid on lisaks võimalik üle anda Pärnu-Jaagupi või Vändra jäätmejaamadesse või avalikku kogumisvõrgustikku. Põhja-Pärnumaa vallas on 69 segapakendi, 26 paberpakendi ja 18 klaaspakendi kogumispunkti mida teenindavad 3 taaskasutusorganisatsiooni.

Pandipakend

Pandipakendi kogumist korraldab Eesti Pandipakend OÜ. Pakendite tagatisraha suuruseks on 10 senti pakendi kohta sõltumata selle liigist ja suurusest. Pandimärgid (A, B, C, D, D korduskasutatav ja K korduskasutatav) ei ole visuaalselt seotud tagatisraha määraga, mis tähendab, et ka pakendite etiketid ei muutu ja pakendiettevõtjad ei pea neid ümber tegema. 

Pandipakendi ehk taara vastuvõtukohad:

• Aktsiaselts OG ELEKTRA Grossi Toidukaubad Uus tn 20a, Pärnu-Jaagupi alev;
• Pärnu Majandusühistu Pärnu-Jaagupi kauplus Pärnu mnt 16, Pärnu-Jaagupi alev;
• Pärnu Majandusühistu Libatse kauplus Libatse külas;
• Pärnu Majandusühistu Vahenurme kauplus Vahenurme külas;
• Vändra Tarbijate Ühistu Tootsi Konsum Kesk tn 7, Tootsi alev;
• Vändra Tarbijate Ühistu Kergu kauplus Kergu küla;
• Vändra Tarbijate Ühistu Vändra Konsum Pärnu-Paide mnt 21, Vändra alev;
• Vändra Tarbijate Ühistu Koidula Konsum Vana tn 60, Vändra alev;
• Aktsiaselts OG ELEKTRA Grossi Toidukaubad Pärnu-Paide mnt 26, Vändra alev.

Pandimärgita pakendite üldkasutatavad konteinerid:

Alexela tankla juures Loomse külas 

Libatse Lasteaed-algkooli taga asfaltplatsil

Pärnu mnt 16, Pärnu-Jaagupi (parkimisplatsi ääres, kaupluse otsas)

Ülase tn 11, Pärnu-Jaagupi (lasteaed Pesamuna parkimisplatsi ääres)

Vahenurme kaupluse parkimisplatsil

Pärnu-Jaagupi alevis, Suigu teel (Uduvere vana kaupluse juures)

Pärnu-Jaagupi alevis, Kooli 3 (Pärnu-Jaagupi põhikooli parkimisplatsil)

Pärnu-Jaagupi alevis, Uus 63

Pärnu-Jaagupi alevis, Soo 5 (jäätmejaam)

Libatse külas, PMÜ kaupluse taga parkimisplatsil

Vändra alevis: Jaama tn 6, Pärnu-Paide mnt 2 ja 27, Spordi tn 7, Turu tn 3a ja 15, Tuule tn 2, Vana tn 31 ja 94, Kooli tn 13, J. V. Jannseni tn 3a (jäätmejaam)

Tootsi alevis: Kesk tn 4 ja 14, Jaama tn 6, Kooli tn 1, 10, 12, Sõmera tn 1, Ehitajate tn 2

Kaansoo küla kortermajade juures

Kergu küla bussijaama juures, Kergu A ja O kaupluse juures, Kergu kooli parklas

Kaisma küla Põllu tn, Tuule kortermajade juures, Kaisma järve äärses parklas

Kurgja küla talumuuseumi parklas

Suurejõe küla, Vihtra tee 1, Mustaru tee 8, Uue tn platsil, Suurejõe rahvamaja parklas

Säästla küla Juurikaru kooli  parklas

Vaki küla, kortermajade juures

Vihtra küla, Jõesuu tee 2 ja 4, Vihtra bussijaama juures

Pärnjõe küla kortermajade juures, Pärnjõe kooli parklas

Rätsepa küla

Kadjaste küla Kadjaste külakeskuse juures

Võidula küla Võidula mõisa juures

Massu küla merevitsa kinnistu juures

 

PABERI-JA KARTONGIJÄÄTMED

Paberi- ja kartongijäätmed on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Vanapaberi taaskasutamiseks on tarvis see eraldada muudest jäätmetest ning vältida selle kvaliteedi langemist.

Korraldatud jäätmeveo raames on paberi- ja kartongijäätmete kogumine ja üleandmine kõikides piirkondades ja elamutes vabatahtlik. Jäätmevaldajal on igal ajal võimalik liituda liigiti kogumisega ja tekkinud jäätmed korraldatud jäätmeveo raames üle anda. Liigiti kogutud paberi- ja kartongjäätmeid on lisaks võimalik üle anda jäätmejaamades ja avalikes kogumispunktides.

 

Üldkasutatavad paberi-papi konteinerid:

Pärnu mnt 16, Pärnu-Jaagupi (parkimisplatsi ääres,  kaupluse otsas)

Ülase tn, Pärnu-Jaagupi (lasteaed Pesamuna parkimisplatsi ääres)

Libatse külas Libatse 7 maja juures

Vahenurme Lasteaed-algkooli parkimisplatsil

Pärnu-Jaagupi alevis, Kooli 3 (Pärnu-Jaagupi põhikooli parkimisplatsil)

Pärnu-Jaagupi alevis, Soo 5 (jäätmejaam)

Vändra alevis: Jaama 6, Kooli tn 13, Pärnu-Paide mnt 2,  Spordi tn 7, Turu 3a, Turu tn 15, Vana tn 31, Pilve tn 2, J. V. Jannseni tn 3a (jäätmejaam)

Allikõnnu küla- vana vallamaja taga.

Vihtra küla Jõesuu tee 4

Kergu küla Kergu kooli parklas, Kergu A ja O kaupluse kuutes

Pärnjõe küla Pärnjõe kooli parklas

Säästla küla Juurikaru kooli parklas

 

BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED

Biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimeerimisel.

Biolagunevad jäätmed jagunevad:

1. köögi- ja sööklajäätmed;
2. aia- ja haljastujäätmed.

 

Alates 01.01.2024 on biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumisega haaratud kõik kinnistud. Liigiti kogumine ja üleandmine on kohustuslik kõikidel korter- ja eramajadel, kus ei ole neid võimalik nõuetekohaselt kohtkompostida. Samuti  kõikidel äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib köögi- ja sööklajäätmeid.

Biolagunevate köögi- ja sööklajäätme liigiti kogumine avaldab suurimat mõju segaolmejäätmete tekkemahu vähenemisele ning toidujäätmete taaskasutamisele suurimas võimalikus mahus. Selleks peavad olema kõik jäätmevaldajad hõlmatud biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kogumisega ning võimalusel tuleb  tekkekohal kompostida, kui jäätmevaldaja rakendab selleks nõuetekohaseid toiminguid (kompostimise toiming on reglementeeritud).

Nii biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning aia- ja haljastujäätmeid tuleb koguda liigiti ja nõuetele vastavalt kohtkompostida või üle anda korraldatud jäätmeveo raames. Kokku kogutud puulehti saab viia ka Vändra reoveepuhasti juures asuvale kompostimisväljakule.

 

SUURJÄÄTMED

Suurjäätmed on suuregabariidilised esemed, näiteks mööbliesemed, vaibad, madratsid, kraanikausid, wc-potid jne. Suurjäätmetena ei käsitleta romuautosid ja autorehve, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, pesumasinad, telerid.

Vastavalt jäätmeseadusele peab suurjäätmete kogumiskoht asuma jäätmevaldajast maksimaalselt 15 km kaugusel. Suurjäätmeid on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames (v.a sanitaartehnika) üle kogu valla või viia Pärnu-Jaagupi või Vändra jäätmejaama.

 

RÕIVA- JA TEKSTIILIJÄÄTMED

Tekstiilijäätmed, mida ei ole võimalik üle anda taaskasutuskeskustele, tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Tekstiilijäätmete osas on eesmärgiks rakendada nende tekkekohal liigiti kogumist ja soodustada üleandmist jäätmejaama või korraldatud jäätmeveo raames. Alates 01.01.2025 tuleb rõiva- ja tekstiilijäätmed koguda eraldi.

 

PROBLEEMTOODETE JÄÄTMED

Probleemtooted on kõik tooted, mille jäätmed võivad põhjustada kõrgendatud riske inimese tervisele ja keskkonnale.

Probleemtooted on:

1) patareid ja akud;

2)  mootorsõidukid ja nende osad;

3) rehvid;

4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;

5) põllumajandusplast

 

Patareid ja akud

Tootja on kohustatud kantavate patareide ja akude ning mootorsõidukite patareide ja akude jäätmed tarbijalt turustaja müügikohtade kaudu tagasi võtma tasuta, sõltumata sellest, kas tarbija kavatseb osta uue patarei või aku või mitte. Tootja varustab turustajat kogumiseks vajaliku kogumismahutiga.

Patareid ja akud saab viia müügikohta, Pärnu-Jaagupi või Vändra jäätmejaama, Kergu või Tootsi kogumispunkti.

 

Romusõidukid ja rehvid

Mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tagasivõtmise peavad tootja-vastutuse põhimõttel ellu rakendama ja finantseerima tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele.

Vanarehvide kogumiseks on MTÜ Rehviringlus loonud tootjavastutussüsteemi.  Vanarehvid saab viia Kergu ja Tootsi kogumispunkti, Pärnu-Jaagupi või Vändra jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul.

 

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed                                                                                            Elektri- ja elektroonikaseadmeid koguvad ja käitlevad peamiselt kaks tootjavastutusorganisatsiooni: Mittetulundusühing Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus ja Mittetulundusühing Eesti Elektroonikaromu. Lambijäätmeid kogub ja käitleb Ekogaisma Eesti OÜ.                                                 

Elektri- ja elektroonikaseadmeid saab viia kauplusesse (seade ei tohi olla rüüstatud), kust kavatsetakse osta uus samalaadne toode. Nimetatud jäätmeid saab üle anda elektroonikaromude kogumiskohta, Kergu ja Tootsi kogumispunkti või Pärnu-Jaagupi ja Vändra jäätmejaama. Seade peab olema kompleksne, st ei tohi olla osadeks lammutatud ega suurte väliste purustustega.

 

Põllumajandusplast                                                                                                                            

Põllumajandusplasti kogutakse peamiselt otse ettevõtete juurest. Tootja on kohustatud põllumajandusplasti jäätmed piiramata koguses tasuta tagasi võtma.

 

OHTLIKUD JÄÄTMED

Ohtlikke jäätmeid tekib nii majapidamistes kui ettevõtetes. Majapidamistes jääb üle peamiselt vanu akusid, patareisid, värvijäätmeid, ohtlikke pakendeid, vanu ravimeid ja päevavalguslampe jmt. Ettevõtetes tekib nii spetsiifilisi tootmisjääke kui majapidamisega sarnaseid ohtlikke jäätmeid. Ohtlikud jäätmed peab eraldama nende tekkekohas, kuna need kujutavad ohtu nii inimese tervisele kui ka keskkonnale.

Ohtlike jäätmetena käsitletakse ka eterniidijäätmeid ja muid asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale. Asbestist materjale enam ehituses ei kasutata, seega tekib kogu ohtlik materjal vanade ehitiste renoveerimise-lammutamise tulemusena.

Ohtlikud jäätmed tuleb viia Kergu või Tootsi ohtlike jäätmete kogumispunkti, Pärnu-Jaagupi või Vändra jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Ravimid võib lisaks jäätmejaamadesse ja kogumispunktidesse viimisele viia lähimasse apteeki. 

 

TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSTE KÄIGUS TEKKINUD JÄÄTMED

Ohtlikke jäätmeid tekitavad ettevõtted (sh meditsiiniasutused) peavad sõlmima ohtlike jäätmete üleandmiseks lepingu vastavat keskkonnakaitseluba omava ettevõttega. Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad ettevõtted rajama või leidma spetsiaalse koha, mis on vastavalt märgistatud, ning kogumiseks tuleb kasutada spetsiaalset jäätmetaarat. Samuti peavad eelnimetatud ettevõtted vastu võtma ettevõttesisesed jäätmekäitluseeskirjad. Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmisega seotud kulud katavad ettevõtted ise. Jäätmete üleandmise tõestamise aluseks on ohtlike jäätmete saatekiri.

Tervishoiujäätmete käitlemise juhendmaterjalid on leitavad Terviseameti kodulehelt: https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-menuu/tervishoiutootajale/nakkusohutuse-juhendid-ja-soovitused

 

EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMED

Ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas, puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

Ehitusjäätmete käitlemise küsimused tuleb lahendada juba ehitise projekteerimise etapis. Ehitise vastuvõtmisel tuleb muude dokumentide hulgas esitada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmete käitlust reguleerib Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskiri, mille alusel vastutab ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest jäätmevaldaja kuni nende taaskasutamiseni või üleandmiseni jäätmevedajale.

Eraisikud saavad ehitusjäätmeid üle anda Pärnu-Jaagupi ja Vändra jäätmejaamas ja kasutada jäätmekäitlusettevõtete teenuseid, ettevõtted saavad kasutada jäätmekäitlusettevõtete teenuseid.

 

METALLIJÄÄTMED

Metallijäätmete hulka kuuluvad jäätmed, mis peaasjalikult koosnevad värvilistest metallidest, mustmetallidest või nende sulamitest. Ligikaudu 80% olmejäätmete hulka liigituvast metallist on metallpakend. Metallijäätmete kokkuostuhind on taganud taaskasutamise, vaid väike osa satub prügilasse koos olmejäätmete või ehitusprahiga.

Metallijäätmeid saab üle anda vanametalli kokkuostjatele või viia Pärnu-Jaagupi või Vändra jäätmejaama.

 

PUIDUJÄÄTMED

Puidujäätmete taaskasutamisel tuleks eelkõige tähelepanu pöörata nende taaskasutamisele läbi soojusenergia tootmise. Mittepõlevate või raskesti põlevate puidujäätmete kõrvaldamine või taaskasutamine toimub vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas jäätmekäitluskohas. Ohtlike ainetega töödeldud puidujäätmeid käsitletakse ohtlike jäätmetena ning need tuleb üle anda otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele.

Puidujäätmeid võetakse vastu Pärnu-Jaagupi ja Vändra jäätmejaamas.