Põhja-Pärnumaa valla avalikud varjumiskohad:

Vändra Gümnaasium (Kooli tn 13, Vändra alev)

Tootsi lasteaaed/halduskeskus (Tuleviku tn 1, Tootsi alev)

Tootsi Kultuuri- ja Spordikeskus (Tööstuse tn 5, Tootsi alev)

Pärnu-Jaagupi Põhikool (Kooli 3, Pärnu-Jaagupi alev)

Avalik varjumiskoht on eelkõige mõeldud neile, kes on ohuhetkel selle lähedal. Kui viibid tööl või kodus, tuleks ohu korral jääda paigale ja leida varjumiseks lähim akendeta ruum või kelder. Avalikud varjumiskohad on märgistatud tsiviilkaitse sümboliga.

Varjumine on hädavajalik olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht sinu elule ja tervisele. See võib olla suurõnnetus ohtlike kemikaalidega, plahvatus, sõjaline rünnak või muu ootamatu olukord. Varjumise eesmärk on kaitsta end lööklaine, põlengusuitsu, lendavate esemete nagu mürsukillud ja muu otsese ohu eest. Kõige parem koht varjumiseks on lähim akendeta ruum, sõjaolukorras kelder või muu tugevate seintega ruum. Ohuolukorras on kõige olulisem kiirus, seetõttu kasuta võimalusi, mis parasjagu olemas on.

Millal ja kuhu varjuda?

Ohuolukorras annab riik sulle kõikide ohuteavituse- ja meediakanalite kaudu teada, et pead varjuma. Kui tekib olukord, kus tunned vajadust varjuda, aga ohuteavitust pole saanud, siis varju ikkagi ning siis otsi olukorra kohta ametlikest kanalitest lisainfot. 

• Kui kuuled sireene, varju kohe lähimasse siseruumi ning siis otsi ametlikest kanalitest lisainfot. 
• Kui saad EE-ALARMilt teavituse, siis varju ning järgi saadud juhiseid, vajadusel otsi lisainfot.

• Kui oled õues ja hoonetesse minna pole võimalik, tee end võimalikult väikseks, kükita või heida pikali maha, soovitavalt millegi äärde või varju, mõnda lohku või auku.
• Kui vähegi võimalik, mine kiiresti lähimasse hoonesse või võimalusel avalikku varjumiskohta. Linnaruumis sobib varjumiskohaks akendeta maa-alune hoone, näiteks tunnel või maa-alune parkla. Hoones sees hoia eemale akendest, parema võimaluse puudumisel varju laua vms alla, et kaitsta end klaasikildude eest. 
• Võimalusel varju akendeta tugevate seinte ja lagedega ruumis, näiteks keldris. Varjumiseks sobivad ka paljude kortermajade vannitoad, mis on ehitatud eraldi betoonboksina korteri keskele. Kehtib nn "kahe seina reegel" - leia ruum, kus sinu välisõhu vahel on vähemalt kaks seina.
• Püsi varjumiskohas või varjendis kuni ohtu enam pole. Selle kohta saad SMS teavituse EE-ALARM ohuteavituse süsteemi kaudu. 
• Avalik varjumiskoht on eelkõige mõeldud neile, kes on ohuhetkel selle lähedal. Kui viibid tööl või kodus, tuleks ohu korral jääda paigale ja leida varjumiseks lähim akendeta ruum või kelder.
• Avalikku varjumiskohta kasuta, kui oled selle vahetus läheduses ja mujale minna ei saa.
• Avaliku varjumiskoha tähiseks on oranžil taustal tumesinine kolmnurk, mille all kiri "Varjumiskoht".

Iga ohu korral on erinevad käitumisjuhised. Seetõttu on oluline ohuolukorras riigi antud juhiseid alati kuulata ja järgida neid täie tõsidusega.

Varjumiskoha ettevalmistamine

Hea on juba varakult läbi mõelda, kuhu ja kuidas vajadusel varjuda, olenevalt sellest, kus sa parasjagu viibid. Kodus või tööl on tihti võimalik ruume selleks otstarbeks ka ette valmistada. Vajalik on vaid läbi mõelda, kus on varjumiseks sobilikud võimalused. Tänaval liikudes jälgi avaliku varjumiskoha tähistusi.

Kui elad eramajas või oled hoone omanik

• Sina tead oma maja kõige paremini – hinda objektiivselt, millised ruumid sobivad varjumiseks, ning tee need ohuolukorraks varakult valmis.
• Kui varjumiskohta ette valmistatud ei ole, vali mitmekordsete seintega, tugeva konstruktsiooniga ruum, kus pole aknaid näiteks kelder.
• Kui majas ei ole ühtegi sobivat kohta, tuleb varakult otsustada, kas see hoone on sinu ja su lähedaste jaoks piisavalt turvaline ning leida alternatiivsed kohad varjumiseks.

Kui elad kortermajas

• Uuri välja, kas hoones on olemas maa-aluseid korruseid, mida saab kasutada varjumiseks, millised on korteriühistu soovitused ja kas ruumid on ettevalmistatud.
• Kui keldrit ei ole, vaata, kas esimesel korrusel on tugevate konstruktsioonidega ruume, kus risk varinguteks on väiksem ja kust ohu korral saab hõlpsamalt väljuda.
• Suuremates hoonetes võiks olla mitu eraldi varjumiskohta, et inimesed saaksid kiiresti sinna jõuda