Uudised ja teated

« Tagasi

Kas Sina juba eraldad kodus biojäätmed muust prügist?

Õige pea muutuvad enamikus kohalikes omavalitsustes jäätmeveo tingimused. Paljude inimeste jaoks tähendab see võimalust kodus biojäätmeid konteinerisse koguda.

Eesti kodudes tekib igal aastal 300 kilogrammi jäätmeid inimese kohta. Sellest ligi kolmandiku moodustavad köögis ja toiduvalmistamisel tekkivad biojäätmed. Biojäätmeteks on näiteks riknenud puu- ja köögiviljad ja nende koored, liha- ja kalajäätmed ning luud, munakoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, majapidamispaber ja salvrätid, aga ka lõikelilled ja ilma potita toataimed koos mullaga.

Selliseid jäätmeid ei tohiks panna majapidamises tekkiva muu prügi hulka. Biojäätmete eraldi kogumine on kohustuslik ja äärmiselt vajalik. See on ka lihtsaim viis igaühel anda oma panus keskkonnahoidu.

„Biojäätmed ei ole tegelikult prügi, vaid ressurss, mida saab täielikult ringlusse võtta. Olmejäätmete hulka visatuna ei saa biojäätmeid sealt enam kätte, samuti määrivad ja rikuvad nad ära muu väärtusliku materjali, millest saaks samuti midagi uut valmistada," selgitas Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Liigiti kogutud biojäätmetest valmistatakse praegusel ajal Eestis enamasti komposti, mis sobib kasutamiseks mullaviljakuse parandajana. Lähiaastail on näha ka biogaasi tootmise kasvu, mida kasutatakse autokütusena, majade kütmiseks ja elektri tootmiseks.

Juba 2023. aasta lõpuks peavad kohalikud omavalitsused tagama biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või ringlussevõtu. Paljudes kohalikes omavalitsustes toimuvad muutused jäätmeveos aga juba sel aastal. „See tähendab, et tekib võimalus ja kohustus biojäätmeid koguda konteinerisse või – kui see on mõistlikum – nõuetekohaselt kodus kompostida," sõnas Heinma.

Eri liiki jäätmete eri kastidesse kogumine vajab majapidamises küll esiti harjumist, kuid on elanike jaoks enamasti soodsam. „Jäätmeveo hind on omavalitsuseti erinev, kuid liigume suunas, kus segaolmejäätmete äraandmine muutub üha kallimaks, mistõttu biojäätmete liigiti kogumine säästab rahakotti, kuna olmejäätmeid tekib selle võrra vähem," selgitas Heinma.

Linnades ja alevikes on biojäätmeid mõistlik koguda konteinerisse, mida tühjendab graafiku alusel jäätmevedaja. Konteinerisse tuleks biojäätmed panna lahtiselt, paberkotis või spetsiaalse biolaguneva kotiga, mida müüvad näiteks suuremad toidupoed. Tavalisse plastist juurviljakotti ei tohi biojäätmeid panna.

Eramajades ja maapiirkondades on alternatiiviks kompostimine. On tähtis meeles pidada, et toidujäätmeid tuleks kompostida kinnises kompostris. „Lahtisena meelitavad nad ligi linde ja hulkuvaid koduloomi, maapiirkondades kindlasti ka metsloomi, kes ei peaks elumajade lähedusse tulema," hoiatas Heinma.

Kinnise kompostri võib ka ise ehitada, ent see peab vastama kohaliku omavalitsuse seatud tingimustele. Need leiab omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Samuti tasub nõu küsida valla- või linnavalitsuse keskkonnaspetsialistilt.

Ära viska väärt ressurssi minema, anna biojäätmetele uus võimalus!

Lühivideo biojäätmete liigiti kogumisest on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Keskkonnaministeerium