18. juunil 2025 asetati Põhja-Pärnumaa vallas Piimajõe farmis pidulikult nurgakivi biogaasijaamale, mis tähistab suurt sammu taastuvenergia arendamisel ja kohalikus maaelus.

 

Tegu on esimese taolise jaamaga piirkonnas ning selle eesmärk on toota taastuvat mootorikütust ehk biometaani, eeskätt farmis tekkivast sõnnikust. Tootmine algab 2026. aasta aprillis ning oodatavaks tootmismahuks on 5 miljonit kuupmeetrit biometaani aastas ehk 3,58 miljonit kilogrammi kütust. Sellest kogusest piisab näiteks liinibussiga enam kui 10 miljoni kilomeetri läbimiseks, mis võrdub 255 reisiga ümber maakera, täpsustas Eesti Biogaas OÜ tegevjuht Kristjan Stroom.

 

Biogaasi tootmine aitab oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside hulka ning muudab põllumajanduslikud kõrvalsaadused kodumaiseks kütuseks. Tegemist on taastuvenergiaga, mida toodetakse kohalikest ressurssidest, vähendades sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest ja suurendades Eesti energiajulgeolekut.

 

„Isegi Piimajõe lehmad teavad, et tulevikus tänatakse neid mitte ainult piima, vaid ka sõnniku eest, sest just sellest hakkab sündima roheline energia" märkis Halinga OÜ juhatuse esimees Raul Peetson humoorikalt.

 

Oluline kasu avaldub ka kohalikus elukeskkonnas. Üheks murekohaks maapiirkondades on olnud kevadine sõnnikuga väetamine ja sellega kaasnev lõhnahäiring. Biogaasijaamas läbib sõnnik suletud ja kontrollitud kääritusprotsessi, mille tulemusena lõhn väheneb oluliselt. Digestaat ehk kääritusjääk, mis jääb järele pärast biogaasi tootmist, on stabiilne ja taimedele kergemini omastatav väetis, mis aitab vähendada vajadust mineraalväetiste järele. Sõnnik transporditakse farmist biogaasijaama suletud torustiku kaudu. Kogu süsteem on rajatud keskkonnasäästlikkust ja kohalike inimeste heaolu silmas pidades.

 

Vallavanem Madis Koit usub, et biogaasijaam toob piirkonda uusi tarkasid töökohti, loob lisasissetuleku võimalusi põllumajandustootjatele ja toetab kohaliku taristu arengut. Samuti on see oluline panus Eesti kliimapoliitikasse ja energiasõltumatuse suurendamisse," sõnas vallajuht.

 

„Biometaani tootmine Põhja-Pärnumaa vallas on üks suur samm selles suunas, kuhu me liikumas oleme – parem elukeskkond, targad töökohad ja ettevõtluse toetamine. See on areng, mis toetab elu maal, mitte ainult täna, vaid ka homme," lisas Koit.

 

Pidulikul nurgakivi asetamise tseremoonial osalesid taristuminister Kuldar Leis, Põhja-Pärnumaa vallavanem Madis Koit ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt. Kõik rõhutasid oma sõnavõttudes, et roheenergia ei ole pelgalt tulevikutrend, vaid juba täna elluviidav lahendus, mis loob paremat elukeskkonda, tugevdab kohalikku majandust ning toob kasu nii inimesele kui loodusele.

 

Nurgakivi asetamise tseremoonia oli omanäoline ja südamlik. Kultuuri ja pidulikkust pakuti otse kääritist,  rõhutades sündmuse maa- ja loodusepärast iseloomu ning kohaliku kogukonna tugevust ja koostöötahet.