Maakonnaplaneering

Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74  maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas.

 

Pärnu jõe teemaplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

Vabariigi Valitsus võttis 1. veebruaril 2024 toimunud istungil vastu Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga" (teemaplaneering).

Teemaplaneeringu ala paikneb Pärnu linna ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valla territooriumil ning käsitleb Pärnu jõge suudmest kuni Kurgjani. Sauga jõgi on planeeringualasse haaratud kuni lennuväljani ja Reiu jõgi kuni raudteesillani. Planeeringuala suurus on ligikaudu 42 000 ha.

Teemaplaneeringuga

• on seatud Pärnu jõe ja selle kaldaala ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused.
• Määratud jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused maalises ning linnalises piirkonnas.
• Käsitletud puhkealasid ja puhkemajandust, rohevõrgustikku, väärtuslikke maastikke, kultuuriväärtusi, liikuvuse ja tehnilise taristu ning kliimamuutustega seonduvat.

Teemaplaneeringuga on seatud suunised ja tingimused kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Lahendus toetab üldplaneeringute koostamist tervikliku jõe vee- ja kaldaala käsitluse osas.

Teemaplaneeringuga samaaegselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, sh Natura asjakohane hindamine ja asjakohaste mõjude hindamine. Hinnangute kohaselt planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid ei kaasne. Planeeringu koostamisel on arvestatud mõjuhindamise tulemustega ja planeeringus sisalduvad meetmed olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks.

Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 21.02-21.03.2024 ja selle käigus laekusid kirjalikud arvamused kahelt asutuselt ning neljalt eraisikult.

Teavitame võimalusest osaleda avalikul arutelul, kus tutvustatakse avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikke arvamusi ja nende arvesse võtmist, põhjendatakse teemaplaneeringu lahendusi ning vastatakse teemaplaneeringut puudutavatele küsimustele.

Avalik arutelu toimub esmapäeval 06.05.2024 kell 16.00 Pärnu Riigimajas (Akadeemia tn 2).

 

Pärnu jõe teemaplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek

Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 21.02-21.03.2024. Avaliku väljapaneku ajal on kõigil huvilistel võimalik teemaplaneeringu materjalidega tutvuda ja avaldada nende kohta arvamust.

Veebi vahendusel on teemaplaneeringuga võimalik tutvuda aadressil https://riigiplaneering.ee/, maakonnaplaneeringute  rubriigis. Paberkandjal materjaliga on võimalik tutvuda alates 21. veebruarist Pärnu riigimajas (Akadeemia tn 2, Pärnu linn), Tori teenuskeskuses (Selja mnt 2, Tori alevik) ja Vihtra Külakeskuses (Jõesuu tee 2, Vihtra) kohapeal, asutuste lahtioleku aegadel.

Kui Teil on planeeringulahenduse kohta ettepanekuid ja arvamusi, palume need esitada avaliku väljapaneku  jooksul  kirjalikult Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi aadressile info@agri.ee või Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122.

Avaliku  väljapaneku  ajal  kirjalikult  arvamusi  esitanud  isikutele  anname  oma  põhjendatud seisukoha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

 

 

Maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine".

Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine".

Rail Balticu raudteega luuakse uus rahvusvaheline ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid. Rail Balticu rajamine on seotud suure avaliku huviga.

Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Pärnu maakonnas. Maakonnaplaneeringu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks kehtestas riigihalduse minister 13.02.2018 Harju maakonna osas ja 14.02.2018 Rapla maakonna osas.  Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori  asukoht valitud.

Raudtee trassi koridori asukoha määramisel kaaluti mitut võimalikku asukohta, mille tulemusena valiti trassikoridori asukoht nii, et raudtee rajamine oleks tehniliselt teostatav ja majanduslikult tasuv ning raudteest tulenevad mõjud ja häiringud oleksid minimaalsed nii inim- kui ka looduskeskkonnale. Põhjaliku analüüsi käigus selgitati välja trassikoridor, kus osutusid otsustavateks teguriteks kohaliku eluolu ja majandustegevuse hoidmine ning tasakaalustatud arengu jätkamine, Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemine, trassi kulgemine majapidamistest kaugemal ja strateegilise, regionaalset arengut soodustava Pärnu linna ühendamise võimalust arvestades.

Planeeritud trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, kus on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruum, mis võib osutuda vajalikuks juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee nihutamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Pärnu  linnas ja Tahkuranna valla Reiu külas, kus trass kulgeb endise Pärnu-Riia raudtee asukohas, on trassikoridori laiuseks 150 m.

Raudtee on kavandatud reisirongidele kiirusega kuni 240 km/h. Kaubarongide kiirus on oluliselt madalam 120 km/h. Rahvusvahelise rongi peatus on planeeritud Pärnusse.  Planeeritud trassikoridor annab võimaluse korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust suunal Tallinn-Rapla-Pärnu ja edasi Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.

Rail Balticu trassi koridori pikkus Pärnumaal on 109 km ja see kulgeb läbi viie kohaliku omavalitsuse: Põhja-Pärnumaa vald (enne haldusreformi Vändra ja Tootsi vallad), Tori vald (enne haldusreformi Are, Sauga ja Tori vallad), Saarde vald (enne haldusreformi Saarde ja Surju vallad), Häädemeeste vald (enne haldusreformi Tahkuranna ja Häädemeeste vallad) ja Pärnu linn (enne haldusreformi Paikuse vald ja Pärnu linn).

 

Planeeringulahenduste alusel toimub Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435 mm) Rail Balticu raudtee ehitusprojekti koostamine. Ehitusprojekti alusel selgub ka Eesti Vabariigile omandatava maa täpne vajadus. Vajaliku maa omandamine toimub läbirääkimiste teel. Maade omandamisel võib alternatiiviks ostmisele olla ka kinnisasja ümberkruntimine ja kinnisasja vahetamine.

Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori alale jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Trassikoridoris sätestatud maakasutustingimused kehtivad kuni Rail Baltic raudtee valmimiseni. Pärast raudtee kasutusloa väljastamist tulenevad kitsendused raudteest ja selle kaitsevööndist.

Planeering koostati tihedas koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tehnilise Järelevalve Ameti, Keskkonnaministeeriumi ja teiste asjaomaste riigiasutuste, Rail Balticu trassikoridori jäävate maavalitsuste, Pärnumaa kohalike omavalitsuste, erinevate huvigruppide ja avalikkusega. Planeeringuprotsessi kaasati ka isikud, kelle kinnistuid trassikoridor puudutab. Pärnumaal toimus planeeringu koostamise käigus kokku 31 avalikku arutelu, millest võttis osa ligi 1000 isikut.

Rail Balticu maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Seletuskirjas on kirjeldatud planeeringulahendus omavalitsuste kaupa. Trassikoridori kasutamise põhimõtted ja tingimused on toodud kogu planeeringuala kohta. Planeeringu koosseisus on kolme maakonda hõlmav joonis (mõõtkava 1:220 000) ja Pärnu maakonna põhijoonis (mõõtkava 1:80 000). Samuti eraldi joonised (mõõtkavas 1:20 000) on koostatud enne 2017. aasta haldusreformi eksisteerinud kohalike omavalitsusüksuste territooriumitele jäävate trassilõikude osas.

Planeeringu koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused. Planeeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Meetmete tõhususe kontrollimiseks projekti edasistes etappides on KSH  aruandes esitatud seirekava. Maakonnaplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb piiriülene keskkonnamõju.

Maakonnaplaneering, kehtestamise käskkiri ja KSH aruanne on kättesaadavad veebilehel https://maakonnaplaneering.ee/147