Põhja-Pärnumaa vallavalitsus teatab, et vallavolikogu on algatanud 15. aprilli 2026 otsusega nr 17 Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada planeeringualale tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunt või krundid ning määrata ehitusõigus hoonete ja rajatiste püstitamiseks, mis ei ole seotud ohtliku ega suurõnnetuse ohuga tegevusega.
Planeeringuala suurus on ca 40 ha, PlanID 130356.
Kehtivas üldplaneeringus ei ole olemasolevale metsa- ja põllumaale (maatulundusmaale) tootmishoonete kavandamise tingimusi määratud. Üldplaneering võimaldab nimetatud aladele kavandada üksnes üksikelamuid. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringuga üldplaneeringupõhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
Detailplaneering on koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu kohane.
Kuna planeeringuga soovitakse võimaldada mitut võimalikku arengusuunda, on detailplaneeringu koostamise käigus hinnatud kavandatava tegevuse võimalikke keskkonnamõjusid. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ja seetõttu ei kuulu tegevuste alla, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2. Vabariigi valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 1 kohaselt on vajalik koostada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui kavandatakse tööstuspiirkonna arendamist. Seetõttu on koostatud kavandatava tegevuse kohta KSH eelhinnang. Kui on selgunud täpsemad arendustegevused, võib olla vajalik uuesti kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonna taluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Eelnevast lähtuvalt tuleb Kõrgemäe kinnistule kavandada üksnes selliseid tegevusi, mille keskkonnamõju ei ole oluline. Koostatavas üldplaneeringus on Kaisma piirkonna rohevõrgustiku koridore täpsustatud ning Kõrgemäe kinnistu lääneosa jääb rohekoridori servaalale. Rohekoridori hooneid mitte planeerida.
Planeeringuala kattub lõunaosas Pööravere turbamaardla (registrikaardi nr 96) 21. plokialaga, kus maavara ehk turvas on määratud aktiivseks reservvaruks. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada, et kavandatav hoonestus ei kahjustaks maavara reservvaru. Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei ole alust eeldada, et detailplaneeringu elluviimisega ning hoonete ja rajatiste sihipärase kasutamisega kaasneks oluline keskkonnamõju.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada järgnevate KSH eelhinnangus välja toodud asjaoludega:
- Kattuvus turbamaardlaga ja maaparandussüsteemiga – detailplaneering vajab keskkonnaameti ning maa- ja ruumiameti kooskõlastust. Olemasolevat maaparandussüsteemi ei tohi kahjustada (maaparandusseadus § 4, § 44 lõige 3);
- Vee- ja teekaitsevööndid – ehitustegevus nendes tsoonides on piiratud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 alusel on veekogu kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kui planeeringu eesmärk ei ole kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, tuleb hooned kavandada väljaspoole ehituskeeluvööndit. Kinnistule ulatub Lehuraba peakraav oma kaitsevöönditega ja Äiamaamaa parandussüsteemi eesvool koos oma kaitsevöönditega.
- Pärandkultuuriobjekti olemasolu – tuleb dokumenteerida ja säilitada või lahendada asjakohase kaitsemeetmega (jätta näiteks ehitustegevusest välja);
- Lähikonnas olevad kaitsealuste liikide leiukohad – kuigi liigid asuvad väljaspool planeeringuala, võib esinemine viidata võimalusele nende esinemisele ka planeeringualal. Sellest tulenevalt võib esineda nõue taimestiku (vajadusel ka linnustiku) inventuuri läbiviimiseks.
- Planeeringuala puhul on tegu valdavalt metsamaaga. Metsamaa raadamisega kaasneb negatiivne mõju nii kliima kui ka elupaikade säilimise seisukohalt. Detailplaneeringu koostamisel tuleb raadamisvajadust minimeerida ning raadamine kompenseerida metsaseaduses ja keskkonnatasude seaduses sätestatud korras.
- Arvestada planeerimisel, et müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müratasememõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid ning ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid.
- Planeeringuga soovitakse kavandada alajaamu ja salvestusjaamu ning avariigeneraatoreid. Tegu on potentsiaalsete tööstusmüra allikatega, mistõttu on asjakohane planeeringu koostamise raames koostada mürahinnang, milles täpsustatakse võimalik müra levik ja vajalikud leevendusmeetmed. Vajalik võib olla kavandada müratõkkevalle või müraekraane müra leviku takistamiseks.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole nõutav ega vajalik järgnevatel põhjustel:
- Detailplaneeringu elluviimisel ei ole alust eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustamine, sealhulgas oluline negatiivne mõjuhüdrogeoloogilistele tingimustele või veerežiimile;
- Arvestades planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi ning senistmaakasutust, ei ole detailplaneeringu elluviimisel ette näha muid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid;
- Planeeringualal ega selle kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada;
- Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara;
- Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
- Kavandatud tegevusega võib kaasneda müraheide, kuid ala paikneb elamualadest eemal. Võimalik on planeeringu koostamise käigus leida asjakohased müra leevendusmeetmed ülenormatiivse müra vältimiseks. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud ehitiste, teede ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.
Teadaolev uuringute vajadus on kirjas lähteseisukohtades.
Detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut.
Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Põhja-Pärnumaa vallavolikogu ning koostamise korraldaja on Põhja-Pärnumaa vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostaja on AB Artes Terrae OÜ.
Planeeringu kontaktisikuks on vallaarhitekt Reet Olev, e-posti aadress [email protected], tel 5622 4688.
Algatamise dokumentidega saab tutvuda Põhja-Pärnumaa valla veebilehel.
