Aeg-ajalt on kohalikes sotsiaalmeedia gruppides abipalveid inimeste poolt, kelle sõnul on eestkostja omastanud eestkostetava rahad ja eestkostetav oma raha enda kätte ei saa.

Selgitame, mis on eestkoste ja kuidas see toimib. Kogu artikkel on refereeritud veebilehel eestkostja.kohus.ee oleva info alusel.

Täiskasvanud inimesele seatakse eestkoste, kui ta ei suuda vaimse tervise tõttu oma tegusid juhtida ega nende tähendusest aru saada. Seaduse kohaselt on eestkoste aluseks vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Eestkoste määrab kohus.

Eestkostja on oma ülesannete piires eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkoste ulatus sõltub sellest, kui palju ja millistes eluvaldkondades isik ei suuda iseseisvalt enda eest hoolitseda, enda õiguste eest seista ja kohustusi täita. Kui eestkostetav ei ole oma vaimse tervise tõttu võimeline tegema rahalisi toiminguid, siis on eestkostja ülesanne täita ka varahooldust- ehk tasuda eestkostetava arved ja muud kohustused. Kohus võib jätta eestkostetavale pisitehingute tegemise õiguse ja määrata kindlaks summa, mille piires saab eestkostetav ise teha tehinguid. Eestkostja peab hoidma oma vara eestkostetava varast eraldi. Eestkostja kohustus on igal aastal esitada kohtule aruanne oma ülesannete täitmise osas ja kohus kontrollib seda põhjalikult. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus on eestkostja umbes 30le inimesele ning vallavalitsuse tegevust eestkostjana kontrollib kohus samuti igal aastal. Siiani on kõik eestkostja kohustused olnud korrektselt täidetud.

Eestkostja on reeglina inimene või kohalik omavalitsus, kelle kohus on määranud. Eestkostja ülesanded määratakse samuti kohtu poolt. Eestkostjana eelistatakse inimest, kellel on eestkostetavaga lähedane ja usalduslik suhe ning kes on valmis ja võimeline eestkostja ülesandeid täitma. Mitte kedagi ei saa määrata eestkostjaks tema enda nõusolekuta.

Kohalik omavalitsus eestkostjana peab samuti täitma kohtumääruse alusel iga konkreetse eestkostetava puhul määratud ülesandeid. Eestkostetavate vara ei ole kuidagi seotud valla eelarvega.

Eestkostjaid võib määrata ka mitu. Samuti võib eestkostja ülesanded jagada mitme eestkostja vahel, nt varahooldusõigus antakse ühele eestkostjale, kuid isikuhooldusõigus teisele.

Eestkoste kohtumenetluses küsib kohus menetlusosalistelt seisukohta eestkoste seadmise vajaduse kohta ja palub anda hinnangu, kes sobiks eestkostjaks. Kohtul on täisealisele isikule eestkoste seadmise menetluses kohustus määrata ka ekspertiis eestkostevajaduse hindamiseks. Ekspert peab esitama kohtule arvamuse, kas isikul esineb psüühikahäire, millest tulenevalt ta ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Ekspert saab hinnata, kas, millises ulatuses ning kui kaua võib isik eestkostet vajada. Eestkoste tuleb määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks seda on vaja, nt kohus võib otsustada, et inimene vajab eestkostet ainult laenulepingute sõlmimiseks, kuid on võimeline tegema muid tehinguid iseseisvalt.

Kohtumääruses märgib kohus, millised on eestkostja ülesanded, tehingute ulatus ning aja, millal kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Kohus võib täiskasvanud inimesele seada eestkoste maksimaalselt viieks aastaks.

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuses täidab eestkostja ülesandeid eestkostespetsialist.

Eestkostespetsialisti kontaktid:

Maris Heldja-Pärn, maris.heldjaparn@pparnumaa.ee , 5077231.