Uudised ja teated

« Tagasi

Sada aastat hiljem - soomusrong sõidab jälle!

Vabadussõja võidu kaks peamist sümbolit on koolipoistest õppursõdurid ja soomusrongid. Õppursõdurid on ajalukku kirjutanud Albert Kivikas romaaniga „Nimed marmortahvlil". Soomusrongidest on aga oluliselt vähem räägitud. Eesti sõjamuuseum otsustas Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise raames selle vea parandada. Vabadussõja alguseks loetakse 28. novembrit 1918, mil Punaarmee tungis üle Narva jõe. Pealetung oli edukas ja 1919. a. jaanuari alguseks olid enamlased Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Lõunarindel alustas Punaarmee pealetungi detsembri algul. Peagi vallutati Võru ja Valga, 22. detsembri õhtul ka Tartu. Olukord muutus otsustavalt 1919. aasta alguses. Tänu õnnestunud mobilisatsioonile, välja arendatud lahingvõimekusele ja teiste riikide abile õnnestus punaste sõjaõnn lõplikult pöörata. Pöördelahinguteks olid 3. ja 4. jaanuaril toimunud Valkla ja Kehra lahingud, kus punased sunniti taganema. Peagi vallutati Tapa, 13. ja 14. jaanuaril vabastasid soomusronglased ja kuperjanovlased Tartu. See avas tee ülejäänud Lõuna-Eesti vabastamisele. Eesti Vabariigi esimesel aastapäeval kandis ülemjuhataja Johan Laidoner Maapäevale ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Seega oli Eesti vabastatud vähem kui kahe kuuga. Võtmerolli olid selles mänginud soomusrongid. Sajanditaguste sündmuste mälestamiseks on Eesti sõjamuuseum koostöös riigikantselei EV100 programmiga ja teiste partneritega koostanud Vabadussõda ja soomusronge tutvustava enneolematu näituse ja sarnaste põnevate lugudega sisustanud laiarööpmelise soomusrongi nr 7 – Wabadus. Muuseumrong tutvustab Vabadussõja ajalugu, soomusrongide rolli Vabadussõjas ja pakub külastajatele muudki huvitavat. Rong liigub käesoleval aastal mööda Eesti erinevaid paiku.